Printerid

Printerid või tööpõhimõtte järgi võib jagada järgmiselt:

Mis on printer? Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile.

Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart.

Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter.

Termoprinter

Termoprinter oli tuntud juba 60. aastatel, vahepeal huvi nende vastu mõnevõrra langes, ehkki neid kasutati palju eriotstarbelistes seadmetes, kuid huvi on uuesti kasvamas seoses kvaliteetsete värviprinterite ilmumisega.
Tavalises termoprinteris tekitatakse kirjamärke kuumutuselementide rakendamisel otse vastu soojustuntliku paberit. Termoelementidest eralduva soojuse toimel muudab soojustundlik paber oma värvust. Termoprinteris trükivärv sulatatakse andmekandjale mitte vahetu kontakti teel vaid vahepealse värvilindi või kile kuumutamisega. Mitmevärvilisi värvilinte (kilesid) kasutavad värvilised termosiirdeprinterid on ilmunud just viimasel ajal, pakkudes küllalt kõrget ja püsivat värvikvaliteeti, tõsi küll üsna kalli hinna juures. Veelgi paremat värviprindi kvaliteeti võimaldavad nn. sublimatsiooniprinterid. Nad on eelmistega sarnased, kuid nendes värvainet ei põletata värvikilelt otse paberile, vaid aurustatakse gaasilisele kujule , mis seejärel imendub eripaberi või erikile pinnale. Tulemuseks on kõrgekvaliteedilise värvusfoto kvaliteet.

Maatriksprinter

Maatriksprinter on hetkel üks vanemaid säilinud printimistehnoloogiaid. Printeri tööpõhimõte on väga lihtne - väikeste nõeltega surutakse läbi värvaine lindi paberile punktikesi. Kuna nõelad asuvad printpeal maatriksina (sellest ka nimetus maatriksprinter) (kasutusel on 9 nõelaga, 24 nõelaga kui ka n arv nõeltega pead), siis saadakse teatud nõelte surumisel läbi lindi ka tulemus. Maatriksprinterite tööiga on pikk ja eelkõige kasutatakse neid kohtades, kus on vaja printida läbi isekopeeruva paberi (nt. 2-5 koopiat korraga). Nendega saab printida ka tavalisele paberile. Mida vähem on peas nõelu, seda kiirem on teoreetiliselt printer, samas kvaliteet on nigel.
Maatriksprinteritel kasutatakse kiirusühikuks tavaliselt tähemärki minutis (cpm). Maatriksprinterid oskavad trükkida ainult nendesse talletatud fonte või siis pilte.

Laserprinter

Veel paarkümmend aastat tagasi oli laserprinter kallis riistapuu, mida iga firma endale ei saanud võimaldada (rääkimata siis tavakodanikust). Need printerid olid suured, tegid parajalt müra ja printisid aeglaselt (tavaline kiirus oli 4 lk/min).
Hetkel on tavalise lauapealse laserprinteri töökiirused alates 12 lk/min.
Laserprinteri suurimaks miinuseks tindiprinteri ees on tema võime printida resolutsiooniga ainult kuni 600 x 600 dpi (dots per inch) resolutsiooniga. Sellest numbrist saadakse üle kasutades erinevaid pildiparandamise tehnoloogiaid (nt. osatakse kanda paberile pooltoone jne.).
Laserprintereid saab jagada mitme eri näitaja järgi:
- mustvalge ja värvitrükki võimaldavad printerid;
- tava- ja võrguprinterid;
- lauapealsed või suured töögrupiprinterid.

Mustvalge printeriga on asjad selged - vajutad Print nuppu ja tuleb sul mustvalge või hallides toonides trükis välja. Tehnoloogia ise on lihtne - välisest allikast võetakse vastu info, mis töödeldakse bitmapiks (rasteriks) ja see pilt kantakse laseriga valgustundlikule trumlile. Trumli valgustatud osad saavad laengu. Tahm jääb kandja mõjul trumli laenguga osale, kust see kantakse edasi paberile. Paber lastakse seejärel läbi pressahju, mis kuumutab tahma paberi külge.

Värviprinteril on tehnoloogia üldiselt sama. Värvikassette on nendes seadmete neli - tsüaan (cyan), magenta (magenta), kollane (yellow) ja must (black, tähistatakse ka K tähega). Nii nagu tindiprinterites, segatakse ka nende nelja värvi alusel kokku kõik värvid. Kasutusel on kahte sorti lahendust kassetide paigutamisel printerisse (sellest tuleneb ka erinevad printimise kiirused) - nn. "karusellil" asuvad kassetid ja riiulitel asuvad kassetid.

Tindiprinter

Tinte on kasutusel kahte tüüpi - pigmenttindid ja pleekimis(dye-)tindid.
Pigmenttinti kasutatavates printerites pritsitakse tinditilk (ca 1-4 pl) paberile, kuhu see kuivab kohe peale.
Pleekimis(dye-)tint sisaldab värvainet ja kandjat (tavaliselt mõni kiiresti aurustuv aine). Tinditilk pritsitakse paberil, kus see kohe imbub paberisse, kandja aurustub ja värvaine jääb paberisse. Paberistruktuur ei muutu ja pilt tuleb moonutusteta ning värvid puhtad.