Printerid

Printerid või tööpõhimõtte järgi võib jagada järgmiselt:

Mis on printer? Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile.

Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart.

Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter.

Termoprinter

Termoprinter oli tuntud juba 60. aastatel, vahepeal huvi nende vastu mõnevõrra langes, ehkki neid kasutati palju eriotstarbelistes seadmetes, kuid huvi on uuesti kasvamas seoses kvaliteetsete värviprinterite ilmumisega.
Tavalises termoprinteris tekitatakse kirjamärke kuumutuselementide rakendamisel otse vastu soojustuntliku paberit. Termoelementidest eralduva soojuse toimel muudab soojustundlik paber oma värvust. Termoprinteris trükivärv sulatatakse andmekandjale mitte vahetu kontakti teel vaid vahepealse värvilindi või kile kuumutamisega. Mitmevärvilisi värvilinte (kilesid) kasutavad värvilised termosiirdeprinterid on ilmunud just viimasel ajal, pakkudes küllalt kõrget ja püsivat värvikvaliteeti, tõsi küll üsna kalli hinna juures. Veelgi paremat värviprindi kvaliteeti võimaldavad nn. sublimatsiooniprinterid. Nad on eelmistega sarnased, kuid nendes värvainet ei põletata värvikilelt otse paberile, vaid aurustatakse gaasilisele kujule , mis seejärel imendub eripaberi või erikile pinnale. Tulemuseks on kõrgekvaliteedilise värvusfoto kvaliteet.

Maatriksprinter

Maatriksprinter on hetkel üks vanemaid säilinud printimistehnoloogiaid. Printeri tööpõhimõte on väga lihtne - väikeste nõeltega surutakse läbi värvaine lindi paberile punktikesi. Kuna nõelad asuvad printpeal maatriksina (sellest ka nimetus maatriksprinter) (kasutusel on 9 nõelaga, 24 nõelaga kui ka n arv nõeltega pead), siis saadakse teatud nõelte surumisel läbi lindi ka tulemus. Maatriksprinterite tööiga on pikk ja eelkõige kasutatakse neid kohtades, kus on vaja printida läbi isekopeeruva paberi (nt. 2-5 koopiat korraga). Nendega saab printida ka tavalisele paberile. Mida vähem on peas nõelu, seda kiirem on teoreetiliselt printer, samas kvaliteet on nigel.
Maatriksprinteritel kasutatakse kiirusühikuks tavaliselt tähemärki minutis (cpm). Maatriksprinterid oskavad trükkida ainult nendesse talletatud fonte või siis pilte.

Laserprinter

Veel paarkümmend aastat tagasi oli laserprinter kallis riistapuu, mida iga firma endale ei saanud võimaldada (rääkimata siis tavakodanikust). Need printerid olid suured, tegid parajalt müra ja printisid aeglaselt (tavaline kiirus oli 4 lk/min).
Hetkel on tavalise lauapealse laserprinteri töökiirused alates 12 lk/min.
Laserprinteri suurimaks miinuseks tindiprinteri ees on tema võime printida resolutsiooniga ainult kuni 600 x 600 dpi (dots per inch) resolutsiooniga. Sellest numbrist saadakse üle kasutades erinevaid pildiparandamise tehnoloogiaid (nt. osatakse kanda paberile pooltoone jne.).
Laserprintereid saab jagada mitme eri näitaja järgi:
- mustvalge ja värvitrükki võimaldavad printerid;
- tava- ja võrguprinterid;
- lauapealsed või suured töögrupiprinterid.

Mustvalge printeriga on asjad selged - vajutad Print nuppu ja tuleb sul mustvalge või hallides toonides trükis välja. Tehnoloogia ise on lihtne - välisest allikast võetakse vastu info, mis töödeldakse bitmapiks (rasteriks) ja see pilt kantakse laseriga valgustundlikule trumlile. Trumli valgustatud osad saavad laengu. Tahm jääb kandja mõjul trumli laenguga osale, kust see kantakse edasi paberile. Paber lastakse seejärel läbi pressahju, mis kuumutab tahma paberi külge.

Värviprinteril on tehnoloogia üldiselt sama. Värvikassette on nendes seadmete neli - tsüaan (cyan), magenta (magenta), kollane (yellow) ja must (black, tähistatakse ka K tähega). Nii nagu tindiprinterites, segatakse ka nende nelja värvi alusel kokku kõik värvid. Kasutusel on kahte sorti lahendust kassetide paigutamisel printerisse (sellest tuleneb ka erinevad printimise kiirused) - nn. "karusellil" asuvad kassetid ja riiulitel asuvad kassetid.

Tindiprinter

Tinte on kasutusel kahte tüüpi - pigmenttindid ja pleekimis(dye-)tindid.
Pigmenttinti kasutatavates printerites pritsitakse tinditilk (ca 1-4 pl) paberile, kuhu see kuivab kohe peale.
Pleekimis(dye-)tint sisaldab värvainet ja kandjat (tavaliselt mõni kiiresti aurustuv aine). Tinditilk pritsitakse paberil, kus see kohe imbub paberisse, kandja aurustub ja värvaine jääb paberisse. Paberistruktuur ei muutu ja pilt tuleb moonutusteta ning värvid puhtad.

Projektori ühendamise õpetus

1.Kolmplekti kuuluvad:
Kui pakendi avate veenduge et kõik vajalikud asjad on olemas ja kui ei ole siis pöörduge kaupluse poole. Peavad olema kaasas:
1) Projektor
2) Kott
3) Juhtpult
4) Kasutusjuhend
5) Aku
6) Adapter
7) CD
8) Garantiikaart
9) USB
10) S-Video
11) Video
12) VGA
13) Audio
14) Toitekaablid

2. Vaated

3. Ühendamine

1) Enne ühendamist lülitage seadmed välja
2) Iga signaalallika ühendamiseks kasutage õiget kaablit
3) Kaablid peavad olema korralikult pesas
4) Ühendage VGA kaabel 1 arvuti taha ja teine ots projektori külge

3. Paigaldamine
Projektor peab olema kindlalt täis nurga all laua peal, oleks soovitatav. Kui pilt on udune siis reguleerige niikaua kuni pilt läheb peravamaks.

4.Sisselülitamine
1) Lülitage kõik järgiühendatud seadmed
2) Ühendage projektor vooluvõrku
3) Sisselülitamiseks vajutage juhtpuldil või sisenemisel kontroll paneelil nuppu POWER.
Sisselülitamisel alguses indikaatorlamp vilgub, seejärel aga jääb põlema.
4) Käivitusprotsess võtab aega umbes 30s, kui ekraanipeale ilmub BenQ logo on projektor töövalmis.
5) Peale käivitust alustab projektor sissetuleva signaali otsimist, kui signaali allikat pole leitud ilmub ekraanile üks järgmistest 3-st teatest: VIDEO SEARCHING, S-VIDEO SEARCHING või RGB/YPbPr SEARCHING.
6) Sisend signaali võite ka käsitsi määrata nuppu SOURCE abil.

5.Väljalülitamine

1) Vajutades nuppu POWER ilmub ekraanile kinnistamist teade, vajutage uuesti POWER, kui soovite projektorit välja lülitada.
2) Poweri indikaator hakkab vilkuma ja lamp kustub, ventilaator hakkab vilkuma ja lamp kustub, ventilaator jätkab töötamist kuni 110 sek, et jahutada maha lamp
NB!!!! JAHUTUSPROTSESSI AJAL PROJEKTOR EI ALLU KÄSKUDELE, ET KAITSTA LAMPI.
3) Kui jahutusprotsess on lõppenud, ühendage projektor vooluvõrgust lahti.

Arvuti ohutusnõuetest

Arvutitöökoht

Arvutiga töödates peavad olema nõuetele vastavad valgustustingimused. Valgusallikas ei või peegelduda kuvariekraanilt ega pulseerida tajutavalt. Tööpind peab olema piisavalt valgustatud. Optimaalne õhutemperatuur võiks olla 18-23 kraadi. Suhteline õhuniiskus 40-70%. Müratase ei tohiks ületada 55-60 dBA.

Terviseriskide vältimine töötamisel arvutiga

Enne kui arvuti taha üldse istuda tuleks läbi lugeda ohutusnõuded. Ruum peab vastama nõuetele. Töötaja peab pidama puhkepause mis peaks olema 10% kogu töö ajast. Töötaja peab vahel ka võimlemis harjutusi tegema.

Tervisekontroll töötavale inimesele arvutiga

Tervisekontroll toimub 1-3 aasta järel, vastavalt riskianalüüsi tulemustele. Töötaja tervisekontroll viiakse läbi tööajal tööandja kulul. Kui töötamisega esinevad tervisehäired, nt nägemine halveneb, siis vajab prille. Tööandja peab need prillid muretsema.


Nõuded kalviatuurile ja hiirele

Kui kalviatuur asub laual siis peab olema piisavalt vaba ruumi et küünarvars toetuks lauale. Optimaalne ruum on 20cm. Õlavarre vaheline nurk peab olema 90 kraadi või veidi rohkem.

Nõuded monitorile

Soovitatav on arvutitöökoht seada akna suhtes nii, et aken oleks arvutilaua suhtes küljel. Kuvar tuleks paigutada aknaga risti.

Nõuded ruumis

Ruumis optimaalne õhutemperatuur peab olema 18-23 kraadi ja niiskus 40-70%. Peab olema piisavalt valgustatud. Ruum ei tohiks olla liiga kinnine.

Nõuded lauaga

Laua kõrgus peab olema vastavalt kasvule, pikkade inimeste puhul on soovitatav tõsta arvutilaua kõrgust, et ei peaks töötaja kummarduma. Jalgade jaoks peab olema piisavalt ruumi. Laud peab olema piisavalt suur et kogu komplekt mahuks lauale ära (Printer, dokumendi hoidja, kuvar, kast). Kuvar ja kalviatuur peab asetuma otse töötaja ees.

Nõuded toolile

Toolile tuleks istuda et selg toetuks toetuks vastu seljatuge. Töötool peab olema reguleeritav vastavale kasvule. Peab olema püsikindel.Töötoolil peab olema seljatoekumerus. Töötool peab võimaldama istmepadjal ja seljatoel 180 kraadi piires, et töötaja saaks keha pöörata koos tooliga, mitte koormataks pidevalt selga.

Rando

Minu uus plogi olemas.